Mori ni moriya
Nsàna
Bàla sara. Bàla wɛrɛ sara. Ni jugunnin ̀ ma kɛ ɲɛ̀mɔgɔden ̀ ye, à fana ka kan kà sìgi fànga la. |
KÀLAN 19 - NÌN KÀLAN ÌN KƆNƆ
- la postposition ye "bénéfactive"
- la postposition kùn "bénéfactive"
- X dankan
- X fàra Y kàn
- fo ka taa
- labìla
- jìgin
Source : Intermediate Bambara – pp. 241-257
Audio web (Anglais, Bambara) : 19a, 19b, 19c
index audio : www.iu.edu
Texte – 1.ye – 2.kùn – 3.dankan – 4.fàra x kan – 5.fo ka taa – 6.jìgin - Notes – Vocabulaire

Joseph Ki-Zerbo, Histoire de l’Afrique Noire.
D’hier à Demain/Introduction, Paris. Hatier. 1978. 731 p., xxxi ill.
(Ph. Documentation Française)
Mori ni moriya
Umarù Jàra ye mori ̀ ye. Dùgu ̀ sìlamɛya sira ̀ bɛɛ ɲɛmɔgɔya ̀ b’ale dè bolo. Umarù dè bɛ mìsiri laseli. Ò kɔsɔn, dɔw b’à wele ko àlimami. Àlê dè bɛ sìlamɛ furuw sìri. Denkundi tɛ kɛ à kɔ bawò àlê dè bɛ kàlan ̀ kɛ. Àlê dè bɛ den ̀ togo ̀ wele. Àlê dè bɛ dùgawu k’à ye. À bɛ sɛ̀bɛnw ni nasiw dila mɔ̀gɔw ye. Moriya sɔ̀rɔ kà gɛ̀lɛn kojugu. Umarù Jàra wolola Welesebugu la. À ye sàn duuru sɔ̀rɔ tùma min, à fà y’à dòn kàlan na Welesebugu. À ye kàlan kɛ Welesebugu f’à ye kùrana jìgin. À dònnen kàlan na f’à ka taa kùrana jìgin, Umarù tùn bɛ ko kelen ìn dè kɛ don ô don. À tùn bɛ sòli kà wuli kà taa ji ta à Kàramɔgɔ mùsow ye, k’ù ka dàgaw fa. Wàlaha waati tùn mana se, kàlanden bɛɛ lajɛlen tùn bɛ taa kungo kɔnɔ. Ù kelen kelen tùn b’i dòni dɔgɔsiri fìla la kà nà n’à ye so. Selifàna tùn mana se, ù tùn bɛ kàlan kɛ fo làansàra. Sani denmisɛnw ka kùrana jìgin, sɔran ̀ bɛ sebɛn ù ye wàlan kàn, ù b’ò dùrusi. N’ù tùn y’ò dùrusi, ò tùn bɛ kò ka bɔ yèn, dɔwɛrɛ tùn bɛ sɛ̀bɛn ù kùn. Ni mɔ̀gɔ min tùn dɛsɛra i ta la, kàramɔgɔ tùn b’i lamàga kɔsɔbɛ. Làansàra tùn mana se, kàlanden bɛɛ tùn bɛ wàlan bìla. Ù tùn b’ù ka potiw tà kà taa gàribuya la dùgu kɔnɔ. Ù tùn bɛ taa morikalan kɛ mɔ̀gɔw ka daw la. Umarù kɛlen ka kùrana ̀ jìgin, à kàramɔgɔ y’à dège sɛ̀bɛnni ̀ na, kà kùrana fana d’à mà. À kɛra kàramɔgɔ dankan ye. À bɛ sɔranw sɛ̀bɛn kàlandenw kùn, à bɛ wàlan mìnɛ ù ye. À tora kàramɔgɔ Bukari bolo f’à y’ò ka kìtabu bɛɛ kàlan k’ù kɔnɔko dɔn. Ò kɛlen na, Umarù somɔgɔw y’à ɲin’à karamagɔ fɛ̀ à ka Umarù labìla yaasa ù k’à bìla kà taa Masina ka taa dɔ far’à ka kàlan kàn. Umarù ye sàn wɔɔrɔ kɛ morikalan na Masina. À kɛlen ka diinɛ fàamuya kɔsɛbɛ, k’à sàriya fàamuya à ɲɛ bɛɛ mà, Masinakaw y’à labìla. Umarù sèginna so kà n’i sìgi à kàramɔgɔ fɔlɔ kɔrɔ. À tor’à kàramɔgɔ kɔrɔ fo kà taa ò sà don min. Ò sàlen, àlê kɛra dùgu ̀ morikɛ ̀ ye. |
Ɲìninkali
1. Umarù Jàra ye mùn ye ? | |
2. Mùn b’à bolo ? | |
3. Jɔ̂n ̀ bɛ mìsiri ̀ laseli ? | |
4. Umarù bɛ baara jùmɛnw kɛ dùgu kɔnɔ ? | |
5. Moriya ̀ sɔ̀rɔ kà di wà ? | |
6. Umarù wolola min ? | |
7. À dònna kàlan ̀ na k’à to sàn joli la ? | |
8. À ye kàlan ̀ kɛ Welesebugu fo tùma jùmɛn ? | |
9. K’à to kàlan na, à tùn bɛ ko jùmɛnw kɛ don ô don ? | |
10. À tùn bɛ sòli kà mùn kɛ ? | |
11. À tùn bɛ mùn kɛ wàlaha waati la ? | |
12. Ù tùn bɛ mùn kɛ selifana ni làansàra cɛ. | |
13. Denmisenw bɛ mùn kàlan kùranɛ kɔnɔ ? | |
14. Sɔran bɛ sɛ̀bɛn mùn kàn ? | |
15. N’i dɛsɛra k’i ka sɔran dùrusi, mùn bɛ k’i la ? | |
16. Làansàra mana se, kàlandenw bɛ taa mùn kɛ ? | |
17. Ù b’ù ka potiw ta kà taa min ? | |
18. Ù bɛ taa mùn kɛ ? | |
19. Ù bɛ taa mùn kɛ mɔ̀gɔw ka daw la ? | |
20. Umarù kɛlen ka kùrana jìgin, à kàramɔgɔ y’à dège mùn na ? | |
21. À kàramɔgɔ ye mùn d’à mà ? | |
22. À kɛra mùn ye ? À tùn bɛ mùn kɛ ? | |
23. À tora Kàramɔgɔ Bukari bolo fo tùma jùmɛn ? | |
24. Mùnna à somɔgɔw b’à fɛ̀ à kàramɔgɔ k’à labìla ? | |
25. Ù b’à fɛ̀ k’à bìla kà taa min ? | |
26. Umarù ye sàn joli kɛ kàlan na Masina ? | |
27. Masinakaw y’à labìla tùma jùmɛn ? | |
28. À ye mùn kɛ ? | |
29. Umarù kɛra dùgu morikɛ ̀ ye tùma jùmɛn ? |

entre soufisme tijani et écoles coraniques
Elisa Pelizzari, Omar Sylla, L’Harmattan Italia
http://www.editions-harmattan.fr/in...
ye
[Notes]
Sègin n kàn : : ye
À bɛ taa ji tà kàramɔgɔ mùsow ye. |
Ù bɛ taa gàribuya kɛ ù kàramɔgɔ ̀ ye. |
À bɛ fòrobaaraw ̀ kɛ à somɔgɔw ye. |
À bɛ n ka wàlan ̀ sɛbɛn n ye. |
À ye mobili sàn à ba n’à kɔ̀rɔmuso ̀ ye. |
Fantà dè bɛ n ka nakɔkɔnɔfɛnw fèere n ye. |
Bìla nɔ la : ye
Umarù bɛ taa ji ̀ tà à somɔgɔw ye. |
dɔgɔ ̀ ɲini |
dɔgɔ ̀ ci |
mìnan kò |
fìniw kò |
tobili kɛ |
na sàn |
susuli ̀ kɛ |
furali kɛ |
ciw kɛ |

les enfants Talibés déambulent dans les rues de la ville à la recherche
de quelques pièces ou d’un morceau de pain.
L’argent qu’ils récupèrent, ils le donnent au marabout sensé les éduquer.
La nourriture, ils la gardent pour eux."
http://coeursenegal22.skyrock.com/t...
kùn
[Notes]
Sègin n kàn : kùn
Kàramɔgɔ ̀ bɛ sɔran ̀ sɛbɛn i kùn. |
Sori bɛ angilɛkan ̀ kɛ an kùn. |
Fulamuso ̀ bɛ nɔnɔ ̀ súma mɔ̀gɔw kùn. |
À ye ji caman kɛ n kùn. |
Sànji bɛ tìɲɛni dòn cikɛlaw kùn tùma dɔw. |
Bìla nɔ la : kùn
Kàramɔgɔ bɛ sɔran sɛ̀bɛn Adama kùn. |
jate kɛ |
tùbabukan ̀ |
angilɛkan ̀ |
Sànji bɛ tìɲɛni ̀ dòn cikɛlaw kùn. |
sojɔlaw |
sira baaaralaw |
Fulamuso ye nɔnɔ ̀ suman à kùn. |
Bamànanmuso di |
ɲɔ̀ |
fɛ̀ɛnɛ |

dankan
[Notes]
Sègin n kàn : dankan
Umarù kɛra kàramɔgɔ dankan ye. |
Ture kɛra balikukalan kùntigi dankan ̀ ye. |
Àli dè tùn ye Banki ̀ kùntigi dankan ye. |
Rockfeller ye Ameriki Peresidan dankan ye. |
Musà dè y’ù ka dutigi dankan ye. |
Bìla nɔ la : dankan
Umarù kɛra kàramɔgɔ dankan ye |
ɲɛmɔgɔ |
Peresidan |
kùntigi |
dùgutigi |
dutigi |
minisiri |
kùntigi |
dùgutigi |
hors enregistrement (édition postérieure aux enregistrements ?) :
Fantà mùsokuntigi |

https://maliactu.info/societe/au-no...
X fàra Y kàn
[Notes]
Sègin n kàn : X fàra Y kàn
Umarù bɛ taa dɔ fàr’à ka kàlan kàn Masina. |
Taama ̀ bɛ dɔ fàra mɔ̀gɔ ka dɔnni kàn. |
Furu ̀ bɛ dɔ fàra mɔ̀gɔ ka sabali kàn. |
Tìlema bɛ dɔ fàra kɔlɔn ̀ dùnya kàn. |
Bubu taara dɔ fàr’à ka kàlan kàn Faransi. |
An ka taa dɔ fàra mobili ̀ senw fìnyɛ ̀ kàn. |
Bìla nɔ la : X fàra Y kàn
Umarù taara dɔ fàr’à ka kàlan kàn. |
dɔnni |
fòro |
fìnyɛ |
so |
wari |
sabali |
sàbatili |
basigi |
dòni |
hakilitigiya |
hɛrɛ |
hors enregistrement (édition postérieure aux enregistrements ?) :
Furu bɛ dɔ fàra mɔ̀gɔ ka sabali kàn. |

photo : https://omersidibe.wordpress.com/20...
fo kà taa
[Notes]
Sègin n kàn : fo kà taa
À tor’à kàramɔgɔ kɔrɔ fo kà taa ò sà don min. |
À nàna don ô don fo kà taa kàlan ban don min. |
I tɛ se kà nìn ɲɔ̀gɔn kɛ fo kà t’i sà don min. |
À tɛ kɛ fɛn ye fo kà taa duna ̀ wuli don min. |
Ù bɛ baara kɛ fo kà taa tìle ̀ bìn tùma min. |
Bìla nɔ la : fo kà taa
À tor’à kàramɔgɔ kɔrɔ fo kà taa ò sà don min. |
masaw |
denmuso |
cɛ̀ |
den |
terikɛ |
den kɛnɛya don min. |
kunun tùma min. |
tila |
wuli |
sùnɔgɔ |
terikɛ ̀ dùgu ̀ jɛ |

http://mali-web.org/societe/mois-de...
jìgin
[Notes]
Sègin n kàn : jìgin
À ye kùranɛ jìgin salon. |
Màdu bɛ buteli ̀ faji jìgin. |
Adama mùso jìginna denkɛ la. |
N t’à fɛ̀ n teri ka jìgin n na. |
Baara ̀ bɛ jìgin lɛrɛ duuru la. |
Bìla nɔ la : jìgin
À ye buteli ̀ faji jìgin. |
filen ̀. |
poti |
poti fanɔnɔ . |
Adama mùso jìginna denkɛ ̀ la. |
. denmuso ̀ |
filaninw |
sabaninw |
Baara bɛ jìgin lɛrɛ 5 la Ameriki. |
6 Màli la. |
3 laginɛ. |
12 Màli la. |
Ne jìginna i la kɔsɔbɛ. |
Fanta Màdu . |
Ali Umu . |
Ù an . |
An i mùso . |
Baba Fantà . |
Umaru Bàla . |

Écrit en 1952, mais publié seulement neuf ans plus tard, ce roman d’inspiration autobiographique est étudié dans tous les lycées, collèges et universités d’Afrique ; il est aussi l’un des livres de ce continent les plus célèbres dans le monde.
http://www.africultures.com/php/?na...
NOTES
1. Retour sur la postposition ye
Dans tous les dialectes du B-M-D, la postposition ye a un sens dit "bénéfactif", c’est à dire que l’on fait quelque chose pour quelqu’un, en sa faveur, pour son bénéfice :
N ye nìn kɛ Fantà ye. | J’ai fait ça pour Fanta. |
Révision : on a déjà abordé ce sens dans le cours n°15 (partie2)
En Bambara, nous avons vu que cette postposition ye était utilisée avec la conjonction ni (souvent facultativement) pour signaler diverses sortes de relation ou associations :
À ye mori ̀ ye. | C’est un marabout . | relation "équative" |
N taara (ni) kìtabu ye. | Je suis parti avec le livre ou : J’ai emporté le livre |
relation "comitative" |
À ka jàn (ni) Baba ye. | Il est plus grand que Baba. | relation comparative |
À ye nìn kɛ (ni) daba ye. | Il a fait ça avec la houe. | relation "comitative" |
Dans les dialectes de l’ouest (Maninka/Malinké ou Mandinka) ce ye est généralement remplacé par di ou ti avec la même fonctionnalité.
2. le kùn bénéfactif
En Bambara et en Dioula, kùn peut être utilisé pour un certain type de relation "bénéfactive" (ou "maléfactive"), que l’on traduit habituellement avec un "pour" ou un "à" :
Kàramɔgɔ ye sɔran ̀ sɛ̀bɛn i kùn. | Le maître a écrit ce verset pour toi. |
Dans ce sens on doit comprendre que le résultat de l’action a un effet direct sur le bénéfice escompté, et change par exemple la connaissance, le statut ou la propriété. Le ye bénéfactif n’implique pas cet effet, et spécifie seulement à qui le service a été rendu, "dans son intérêt".
Fantà ye nɔnɔ suma Baba ye. | Fanta a mesuré le lait à l’intention de Baba. |
Fantà ye nɔnɔ suma Baba kùn. | Fanta a mesuré le lait pour Baba (et seulement pour lui). |
Avec des verbes indiquant un transfert de possession, l’objet de la postposition kùn ne doit pas être interprété comme la destination, mais au contraire comme la source :
I ma foyi sàn n kùn. | Tu n’as rien acheté de moi (tu ne m’a rien acheté) |
Avec le verbe sɔ̀rɔ l’interprétation est statique, c’est la source de la possession :
À ye wari sɔ̀rɔ n kùn. | Il a trouvé l’argent sur moi / Il a obtenu l’argent chez moi |
Rappel : kùn fait partie des postpositions dites "lexicales" c’est à dire dont l’origine est un mot dans le lexique (dictionnaire) en général une partie du corps humain. Voici un tableau récapitulant ces postpositions :
bolo | "bras, main" | possession, contrôle, cause |
kɔ | "dos" | derrière, après, en l’absence de |
kɔnɔ | "ventre" | à l’intérieur de |
kùn | "tête" | sur, pour, possession |
ɲɛ | "oeil" | devant, en avant, en face de |
cɛ | "milieu du corps, ceinture" | entre, au milieu de |
3. X labìla
Le sens de labìla est généralement de "laisser (partir)", "permettre" (et aussi "libérer"). Son complément peut être une clause subordonnée complète.
À ye Àli labìla à ka taa. | Il a laissé Ali partir. |
Dans ce cas, l’agent de la clause subordonnée (son sujet) est en fait l’objet de labìla, qui commande à la fois l’agent (Ali) et son action (partir). Noter que la subordonnée est au subjonctif :
On peut donc traduire presque mot-à-mot : Il a permis qu’Ali parte.
On trouve cependant fréquemment aussi des constructions avec simplement une clause à l’infinitif comme on l’a vu avec le verbe bìla "permettre" (cours n°3), ou avec waajibiya "forcer" (cours n°15) :
À ye Àli labìla kà taa |
... où c’est Ali qui est le sujet de "kà taa" (et non le sujet de labìla comme c’est normalement le cas avec la marque prédicative de l’infinitive derrière un verbe)
L’activité peut être l’objet de labìla, sous la forme d’un nom :
Ù ye ɲɛnajɛ labìla mɔ̀gɔw ye. | Ils ont autorisé la fête pour les gens ou : Ils ont ouvert la fête à tout le monde. |
Remarquez que, dans cette construction, on utilise la postposition bénéfactive ye.
Si on l’utilise comme participe dans une construction avec les copules dòn ou bɛ, on peut comprendre "réservé"
Mobili labìlalen dòn n ye. | La voiture est réservée pour moi. |

http://malijet.com/la_societe_malie...
Daɲɛsɛbɛn
| ||
àlimami | n. | imam |
bàla | n. | porc-épic |
dankan | n. | adjoint, second, vice-, successeur (dá-ń-kàn) |
diinɛ | n. | foi, religion |
dɔgɔsiri | n. | fagot, mesure de bois de chauffe |
dòni | n. | charge |
dùrusi | n. | mémoriser, apprendre par coeur |
fàra X kàn | v. | ajouter à, se joindre à |
fara X na | v. | diviser, séparer de |
gàribu | n. | mendiant |
gàribuya | v. | mendier |
jìgin | v. | descendre, accoucher, sens de "se souvenir", se rappeler, se disputer, rendre visite et loger chez... |
jugunin | n. | hérisson |
kùranɛ, kùrana | n. | coran |
làansàra | n. | l’après-midi, heure de la 3ème prière musulmane |
labìla | v. | laisser partir, permettre, libérer |
lamàga | v. | remuer, fouetter |
laseli | v. | diriger la prière |
mori | n. | marabout, musulman |
morikalan | n. | enseignement coranique, école coranique |
moriya | n. | activité du marabout |
nasi | n. | écrit, potion magique, philtre |
sàriya | n. | loi |
sɛbɛn | n. | écrit ; gris-gris, amulette |
sìlameya | n. | Islam |
sɔran | n. | vers, sourate, verset du coran |
suma | v. | mesurer, comparer |
wàlaha | n. | vers 10h. du matin, heure de prière musulmane |
wàlan | n. | ardoise de bois |